Kas e-allkiri on õiguslikult kehtiv?

Lühidalt: jah, enamiku lepingute puhul. Siin selgitame, millel kehtivus põhineb, mida Signeri auditijälg tõendab ja millal lihtsast e-allkirjast ei piisa.

Leping ei vaja paberit

Enamikus Euroopa riikides on lähtekohaks vormivabadus: leping sõlmitakse, kui pooled on kokku leppinud, ning enamik lepinguid ei pea olema paberil ega käsitsi allkirjastatud. Allkiri – paberil või elektrooniline – on eelkõige tõend selle kohta, kes lepingu heaks kiitis, mida ta heaks kiitis ja millal.

EL-i eIDAS-määruse (EL) nr 910/2014 artikli 25 järgi ei tohi elektroonilise allkirja õiguslikku toimet ega selle kasutamist kohtumenetluses tõendina keelata üksnes põhjusel, et allkiri on elektroonilisel kujul. Määrus kehtib otse kõigis EL-i liikmesriikides ning EMP lepingu kaudu ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis.

Millised on elektroonilise allkirja kolm taset?

TaseMida see tähendabTüüpiline kasutus
Elektrooniline allkiriAllkirjastaja nõusolek elektroonilisel kujul, näiteks isikliku lingi kaudu antud allkiri koos auditijäljega.Enamik lepinguid: üüri-, töö- ja teenuslepingud, müügilepingud, volikirjad, NDA-d.
Täiustatud elektrooniline allkiriSeotud ainult allkirjastajaga ja loodud nii, et dokumendi hilisem muutmine on tuvastatav.Kui on vaja tugevamat tõendit allkirjastaja isiku kohta.
Kvalifitseeritud elektrooniline allkiriAntud kvalifitseeritud sertifikaadi ja allkirja andmise vahendiga – Eestis näiteks digiallkiri ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Õiguslikult võrdne omakäelise allkirjaga.Dokumendid, mille puhul seadus või teine pool nõuab seda taset.

Signeri allkiri on lihtne elektrooniline allkiri, mida toetab põhjalik auditijälg. See sobib enamiku lepingute jaoks, kuid see ei ole kvalifitseeritud e-allkiri ega asenda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga antavat digiallkirja.

Kui dokument nõuab kvalifitseeritud allkirja – näiteks kui ametiasutus, pank või teine pool nõuab digiallkirja –, kasuta ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Signeri lihtne e-allkiri seda ei asenda.

Mida Signeri auditijälg tõendab?

  • Kes: allkirjastaja sai isikliku, äraarvamatu lingi oma e-posti aadressile (ja soovi korral SMS-iga).
  • Mida: salvestatakse dokumendi SHA-256-räsi. Kui dokumenti pärast allkirjastamist muudetakse, muutub ka räsi.
  • Millal ja kust: allkirja ajatempel, IP-aadress ja brauseri andmed.
  • Kuidas: allkirjastaja nõustus elektroonilise allkirjastamisega ja joonistas allkirja või kirjutas oma nime.

Kõik see lisatakse valmis PDF-i lõppu allkirjastamise tõendina ja iga osapool saab sama dokumendi e-postiga.

Millal lihtsast e-allkirjast ei piisa?

Kui seadus või teine pool nõuab kindlat vormi. Reeglid erinevad riigiti, kuid levinud näited on järgmised.

  • Kinnisasja võõrandamine (maa, maja, korteriomand): Eestis ja paljudes teistes riikides on vaja notarit, ametlikku vormi või kannet kinnistusraamatusse.
  • Testament: nõuab tavaliselt notarit või kindlat vormi ja tunnistajaid.
  • Mõned perekonnaõiguslikud lepingud, näiteks abieluvaraleping, mis nõuavad sageli notarit või registreerimist.
  • Kvalifitseeritud allkirja nõudvad dokumendid: kui ametiasutus, pank või teine pool nõuab ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID digiallkirja.
Üürilepinguid, töölepinguid, autode, paatide ja muude vallasasjade müügilepinguid, konfidentsiaalsuslepinguid ja volikirju saab üldjuhul allkirjastada elektrooniliselt. Vaata lepingute näiteid →

See leht on üldine teave, mitte õigusnõustamine. Reeglid erinevad riigiti – kui kaalul on palju või vorminõuetes on ebaselgust, pea nõu juristiga.

Allkirjasta järgmine leping elektrooniliselt

Tasuta konto, 3 € allkirjastaja kohta, auditijälg ja PDF-tõend kaasas.

Loo tasuta konto